reede, 9. detsember 2016

1. ülesanne
http://photopeach.com/album/jrehu9

2. ülesanne
https://docs.google.com/forms/d/e/1FAIpQLScp8NHqzeG45afZNYVSXimG7rhqHHybkm33F90QqFxE1ou28g/viewform

reede, 25. november 2016

1. koha pilt aastal 2012
võistlusel "Märka mind" nimega "Jäälill"












                                                        
                       Giviga jooksmas














Üle pika aja sõpradega koos
           













                                                                                    
                           Markuse portree









Vanavanemate päev            


Nuga                                    

reede, 11. november 2016

Fotograafia nimetus pärineb kreekakeelsetest sõnadest phōs (valgus) ja gráphein (kirjutama).










Kui oli leiutatud tehnika, mille abil mingi kujutis pinnale tekitada, siis fotograafia jaoks oli vajalik ka selle kujutise salvestamine. Juba 16. sajandil teati, et hõbeda sooladel on võime sõltumata temperatuurist muutuda valguse käes tumedamaks.


Praktilisemate tehnikate leiutamine

Nii dagerrotüübi kui ka kalotüübi kõrgperiood kestis vaid veidi üle kümne aasta, sest mõlemal protsessil oli puudusi. Õige pea hakati otsima meetodit, mis ühendaks endas dagerrotüübi pildikvaliteedi ja kalotüübi võimaluse pilte piiramatult paljundada. Nii jõuti klaaspõhimiku kasutamiseni. Esimese sellise menetluse – albumiin-klaasnegatiivid – töötas 1847. aastal välja prantslane Claude Felix Abel Niépce de St.-Victor, kes kasutas klaaspõhimikul valgustundliku kihi sideaineks kaaliumjodiidi sisaldavat munavalget

Kuivplaatmenetlus

Märgplaatmenetlus tähendas fotograafias pöördepunkti, kuna see muutis fotod kättesaadavaks väga paljudele inimestele. Sellegipoolest polnud tegemist täiusliku meetodiga, peamiselt seetõttu, et kogu pildi tegemise protsessi jooksul plaati märjana hoida oli küllaltki tülikas.
Rullfilm
George Eastman ei piirdunud aga kuivplaatide tootmisega. Et muuta pildistamist veelgi mugavaks, pidas ta vajalikuks asendada pidevat vahetamist nõudvad klaasplaadid paindlikuma paberil põhineva filmiga.

 

reede, 14. oktoober 2016

reede, 7. oktoober 2016

reede, 23. september 2016

23.09

Õppisime õigekirja arvutis.
Testi enda teadmisi SIIN.
Minu tulemus oli 21 õiget 21'st.

reede, 16. september 2016





Ralf Brait Lehepuu
Keeni Küla
67012 Sangaste
Tel. 56110212



Keeni Põhikool
Direktorile                                         16.09.2016





AVALDUS




Palun minule kolmandaks veerandiks vaheaeg.




Lugupidamisega


Ralf Brait Lehepuu
8. klass

reede, 9. september 2016

09.09.2016

1) leiab internetist teda huvitavaid kogukondi ja liitub nendega; vajaduse korral algatab ise
uue virtuaalse kogukonna ning loob sellele veebipõhise koostöökeskkonna;
2) kasutab etteantud või enda valitud veebipõhi
st keskkonda sihipäraselt ja turvaliselt; liitub
keskkonnaga, valib turvalise salasõna, loob kasutajaprofiili ning lisab materjale;
3) reflekteerib oma õpikogemust ajaveebi kasutades;
4) koostab koostöös kaasõpilastega hüpertekstidokumente Wiki abil;
5) loob uut veebisisu ja taaskasutab enda või
teiste loodud veebisisu (tekstid, pildid, audio,
andmed), lähtudes intellektuaalomandi kaitse headest tavadest ja autori seatud litsentsi
tingimustest;
6) kasutab ratsionaalselt valitud märksõnu ni
ng ühisjärjehoidjaid omaloodud või internetist
leitud sisu märgendades;
7) vistutab videoid, fotosid ja esitlusi veebilehe sisse, tellib RSS-voo;
8) eristab keskkondade turvatasemeid (nt http
vs
https, turvasertifikaadid) ning arvestab neid
veebikeskkonda kasutades;
9) kasutab kooli, kohaliku omavalitsuse ja riigi pakutavaid infosüsteeme ning noorte e-
teenuseid;
10) võrdleb kaht etteantud veebipõhist teabea
llikat sobivuse, objektiivsuse/kallutatuse ja
ajakohasuse aspektist;
11) rakendab eelmise kooliastme informaatikakursuses õpitut arendusprojekti tehes;
12) kasutab turvaliselt ja eetiliselt virtuaalset identiteeti: kaitseb enda identiteeti, on ettevaatlik
võõrastega virtuaalselt suheldes (libaidentiteet), hoidub kasutamast teiste inimeste
identiteeti.

esmaspäev, 29. veebruar 2016

22.02

Sissejuhatus on referaadi osa kus põhjendatakse teema valikut, selgitatakse tähtsust ning eesmärk ja millistele küsimustele antakse vastused.


Kokkuvõte on referaadi osa kus esitatakse vastused sissejuhatuses tõstatatud küsimustele ning näidatakse püstitatud ülesannete lahendusvõimalused ja saadud tulemused.


LisadTihti tekib uurimistöö käigus sellist materjali, millel on küll suur väärtus ja mida on töö eesmärkide saavutamiseks vaja läinud, kuid mis ise töö sisuga otseselt seotud pole.

esmaspäev, 22. veebruar 2016